Õhtuleht saab ülipalju tähelepanu mu poolt praegu, aga kes näeb seda heast, kes halvast küljest. Mul oli esialgu plaanis millestki muust kirjutada, kuid.. ma ei saa selliseid pärleid edasi lükata tuleviku jaoks (mitte, et mu alternatiiv variant pärl poleks olnud). Muud sildid vajavad ka täitmist, aga okei.. natuke kannatust.

Tead seda tunnet, kui lapsena üles kasvasid ja keegi sul iidoliks on ning.. kui siis said teatud vanuseliseks ja taipasid, milline pooletoobine su iidol tegelikult on? Sama mentor-suhe on mul Õhtulehega. Ma saan aru, et see näitab, kui kergeusklik ma lapsena olin, kuid noo.. natuke mõistmist! Ma VÄGA tõemeeli arvasin, et Õhtuleht on mingisugune objektiivne oraakel, kuhu on kogunenud intelligentsed inimesed ja nad üritavad teha lugejate elu kergemaks - aga no trakyll! võta näpust.

Siiamaani pole viidanud artiklile, millest ma räägin? Igatahes - "Carola Madis sebib n**griga?" (asendasin e tähe tärniga) üks Mari-Leen Albersi pärlitest tundub see olevat.

Alustuseks tahaks ma väga tagasihoidlikult öelda - APPPPPPPIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII! Ma saan aru, et inimesed on erinevad ja.. mõistmist ei jagata nagu vett (kuigi seda vist ka ei jagata niisama?) jne, kuid.. oh issand küll. Põhjus, miks mulle see artikkel jalgu jäi oli seepärast, et ma imekombel alati ootan naistelt midagi enamat, kui teema puudutab teadmisi ja seekord.. ma oleksin seda lugedes toolipealt peaaegu maha kukkunud - käetoed, käetoed olid need, mis päästsid mu elu.

MIND huvitas selle artikli juures N-sõna kasutus. Okei, JÄLLE, ma saan aru, et eksisteerib debiile, kes ei mõista mitte midagi ja muidugi aktsepteerin ma sõnavabadust. Alles hiljuti võitlesin N-sõna kasutamise poolt. Las ma selgitan veidi, kuna Õhtuleht tegeleb nii palju kvantiteet kirjandusega, siis keegi ju peab üritama maailma tasakaalustada kvaliteediga, isegi kui kaal on ühele poole lootusetult kaldus.

Vahe on selles, et ma ei kasuta avalikult selliseid sõnu ja kui tegelesin antud teemaga, siis viitasin sõnale kui N-sõna. Mu eesmärk ei olnud alavääristada kedagi, vaid lihtsalt teha selgeks- kui keelatakse ükskõik, mis sõna, siis sellega tegelikult keelatakse ka demokraatia ja terve sõnavabadus. See selleks - lähen teema juurde tagasi nüüd.

Ma mõistan, et maailmas valitseb tasakaal ja sellised õukonna narrid on loodud meiesuguste jaoks, kelle üle praegu naerda saab ning kriisiolukorras oleme sunnitud nende eri-situatsioonist aru saama, kuid sellegipoolest. Albersil tõenäoliselt (VÄGA TÕENÄOLISELT) pole õrna aimugi, mida see sõna tähendab või missugused emotsioonid\tunded selle sõnaga kaasnevad ja.. veel oma artiklis mingisuguse lambiisiku (tähtsuse astmelt) tsitaadiga üritada midagi välja vabandada? Ma ütleks "tule jumal appi," aga kuna teda ei eksisteeri, siis peame selle pasaga lihtsalt leppima.

Selle asemel, et kasutada säärast võimsat sõna, ilma, et teaks, mida see võib kaasa tuua või mida see üldse tähendab JA end välja vabandades, oleks targem lihtsalt võtta kätte ja kirjutada haritud inimese moodi mustanahaline, aga samas.. respekt ikkagi Albersile - ta ei näidelnud, vaid näitas oma tõelist palet.

Ma südamest loodan, et Õhtuleht taas ei viska mingeid pärleid mulle teepeale ette, mis takistaksid kirjutamast millestki muust peale nende - eks näis, mis homne päev toob.